Artiklid

Katuse soojustamine

  • Katuse soojustamine

    Katuse soojustamine

    View post

Katuse soojustamine

Katuse soojustamine on hoone tähtsaim energiasäästu kohti, katus on viimane piir hoone sisemuse ja välismaailma vahel. Seega on oluline kindlustada, et soojus ei pääseks katuse kaudu majast välja ning külm õhk katuse kaudu sisse. Reeglina on hoonete peamiseks soojuse lekkimise punktiks just nimelt katus ja  katuse soojustamine on selle vältimiseks ainus lahendus. Seetõttu pakume lisaks pööningu soojustamisele ka võimalust puistevilla kasutades hoone katust kvaliteetselt soojustada.

Katuse soojustamine puistevillaga

Professionaalne katuse soojustamine pakub võimaluse tagada võimalikult väike sooja kadu ning seetõttu vähendab see oluliselt ka küttele kuluvat summat. Takistades sooja lahkumist majast, püsib temperatuur ilma lisa kütmiseta hoones kauem samal tasemel. Samas kaitseb puistevill niiskuse tekke eest ning aitab niimoodi ka maja konstruktsioone paremini säilitada. Puistevillas ei ela ka kahjureid, seega hoiab see hoone puhtana ja väldib kahjuritega seonduvaid kahjustusi. Puistevill kaitseb katust oma süttimatuse tõttu ka tulekahjude eest. Katuse soojustaminse juures kasutame vastavalt vajadustele ning soovidele, kas puiste klaasvilla või puiste kivivilla.

Katusealuse soojustamine puistevillaga

Katusealuse soojustamine puistevilla kasutades, omab alternatiivsete meetodite ees eeliseid oma efektiivsuse ja kiire paigalduse tõttu. Puistevilla abil on võimalik katusealune täielikult soojustada, täites villaga kõik vahed ja avasused. Lisaks sellele lubab vill vaatamata sooja hoidmisele siiski majal hingata ja tagab sellega maja säilivuse. Katusealuse soojustamine puistevillaga on võimalik ka kitsastes oludes ja protsess on teistest meetoditest oluliselt kiirem ning vajab vähesemat töömahtu.

Pööningu soojustamine

  • Pööningu soojustamine

    Pööningu soojustamine

    View post

Pööningu soojustamine

Pööningu soojustamine on hoone üks suurimaid energiasäästu punkte. Sest suurimaks eluruumidest sooja välja lekkimise punktiks ongi pööning. Kõrgeima korruse lagi on viimane piir eluruumide ja pööningu vahel ja soojustamata katuse puhul jõuab soojus sealt edasi juba majast välja. Pööningut mitte kasutades on mõistlik see eluruumidest isoleerida, et tagada toas parim võimalik soojapidavus ja seega vähendada ka küttekulusi, mis on vastasel juhul tühja ruumi kütmise tõttu suuremad. Seega pööningu soojustamine puistevillaga on ideaalsem lahendus kuna puistevill tagab kõrgeima energia kokkuhoiu ja on tervislikum hoonele. Seetõttu pakumegi lisaks katuse soojustamisele puistevillaga, ka pööningu soojustamist samal viisil.

Pööningu soojustamine puistevillaga

Pakume professionaalset lahendust kõige kiiremal ja säästlikumal viisil maja pööning soojustada. Meie tootevalikus on vastavalt kliendi vajadustele ning soovidele võimalik valida puiste klaasvilla ja puiste kivivilla vahel. Kasutades puistevilla on võimalik pööningu soojustamine teostada lihtsalt ja ilma oluliste modifikatsioonidele kuluvate väljaminekuteta.

Pööningu soojustamiseks puistevillaga on vaja ainult pööningult sodi ning muud asjad välja tõsta ja enamik juhtudel paigaldada ka niiskustõke. Eeliseks tahvelvilla või rullvilla kasutamise ees on parem kattuvus ehk külmakohtade täielik vältimine. Samuti vähene tööaja kulu villa töötlemise vajaduse puudumise tõttu ning parem tulemus puistevilla omaduste tõttu.

Lisaks muudab pööningu soojustamine puistevillaga ka tuleohutuse taseme hoones oluliselt paremaks. Kõik puistevillad on süttimiskindlad ja kaitsevad seega pööningul olevaid kontsruktsioone ja katust tulekahju korral. Lisaks kaitseb puistevill pööningut ka niiskuse eest. Puistevill on paigaldatav ka kitsastes oludes, seega pööningu soojustamine puistevillaga on ideaalne lahendus iga pööningu soojustamiseks.

Termopilt

  • termopilt

    termopilt

    View post

Termopilt näitab soojakratid kätte

termopilt

termopilt

Termopilt annab selge vastuse küsimusele, kuhu kaob soojust?
Sügiseste külmakraadide saabudes hakkab mõnigi majaomanik tundma, et tema uhiuuele ja uhkele majale kulub kütet rohkem, kui oleks arvanud ning soe lausa haihtub tubades. Kui väljas on püsivad miinuskraadid ja kütteperiood täies hoos, on kõige õigem aeg kohale kutsuda termokaameraga ametimees, kes käib paari tunniga maja läbi, teeb termopilte ja pärast selgitab täpselt, kustkaudu toasoe plehku paneb.

Usaldusväärse termopildi saab siis, kui sise- ja välistemperatuuri vahe on vähemalt 15 kraadi. Mida parema soojapidavusega maja, seda suurem peaks olema temperatuuride vahe probleemi märkamiseks. termopilte tehakse ka siseruumides, sealt on need tihtipeale hoopis kõnekamad. selleks et aru saada, mis täpsemalt toimub, on kasulik teha termopildid probleemsest kohast, nii seest kui väljast.

Usalda termopilti, samas kontrolli

Termopiltide usaldusväärsus sõltub sellest, millistes tingimustes on need tehtud. Termopilt annab kujutise sellest, millised on pinnatemperatuurid. Edasi on juba tõlgendamise ja termograafia tegija kogemuste küsimus, kuidas ta oskab seletada, mis probleeme seal näha on.
Problemaatilised on nii uued, kui vanad majad. Ka päris uutel majadel on tihtipeale konstruktsioonivead või ehituspraak, nii et enne ostmist on kindlasti kasulik maja termoaudit tellida, kontrollimaks kinnisvaramaakleri jutu paikapidavust.

Paneelmajadel on nõrgimaks kohaks seinad, kust läheb kõige suurem hulk soojust välja. Tubade temperatuuri mõjutavad ka kehvad aknad. Nende vahetamisega paremate vastu muutub korteris küll soojemaks, kuid maja kui terviku energia kokkuhoidu see oluliselt ei mõjuta. Eramajades kaob soojus aga nii mitmest erinevast kohast, et mingeid ühiseid jooni on välja tuua raske. See on täiesti individuaalne. Sõltub majast, kuidas ta on ehitatud, mis ajal, mis materjalidest.

Termopiltide tegemiseks kasutatakse termokaameraks nimetatud aparaati. See mõõdab infrapunakiirguse kaudu konstruktsioonide pinnatemperatuuri. Algselt olid need väga suured ja kallid, nüüdseks on hinnad langenud ning mõõteriist ise on umbes sama suur kui kodukasutuseks mõeldud videokaamera.

Kütte hind kannustab termopilti tellima

Järgmisest aastast hakkab Eestis kehtima nõue, et majal peab olema energiapass. Selle saamiseks on samuti vajalik termoaudit, mis on aga üsna pealiskaudne. Et maja renoveerida ja soojustada, on mõtet teha põhjalikum audit, milles sisalduvad ettepanekud ja analüüs, kuidas maja paremaks saada, kui palju see maksab, milline on tasuvusaeg ja muu seesugune tagasiside. Majanduse jahtumist on näha ka selles, et kütte kõrge hinna pärast muretsevad inimesed on hakanud termoauditeid tellima juba praegu. Eelmisel aastal hakati huvi tundma alles detsembris. Mida kallimaks küte läheb, seda tõsisemaks huvi muutub!

Artikkel: www.meiekodu.ee

Termoaudit

  • audit-2

    audit-2

    View post

Termoaudit koosneb kahest osast

Energiaaudit: Mis on termoauditi üks osa, annab ülevaate hoone tehnilisest seisukorrast ning energiakadudest ja toob esile renoveerimistööde prioriteedid koos energiasäästu ja tasuvusarvutusega.

termoaudit

termoaudit

Termopilt: Hoonest termopildi tegemise põhieesmärk on tuvastada soojalekkeid ja kontrollida hoone seina, akende ning kõikvõimalike liitekohtade kvaliteeti. Samuti on termokaamera abil võimalik tuvastada seina siseseid külmasildu.
Termopilt ehk infrapunapilt tehakse erikaameraga, mis töötab infrapuna- ehk soojuskiirguse lainepikkustel. Hoonete termografeerimine näitab soojuslekke kohad piiretes ja temperatuuri muutuse külmasilla kohal.

Infrapunakaameraga on võimalik avastada soojuslekkeid, mis näitavad ehituse konstruktsioonivigu või vajakajäämisi projekteerija või ehitaja töös. Pildi värvigamma järgi on võimalik hinnata, kas soojustus on paigaldatud korralikult, kas aknalengi ja seina vahele on lastud piisavalt isolatsioonivahtu või kas konstruktsioonid on õhutihedad.
Termopilt on visuaalne abivahend energiaauditi tegemisel, mis veenab ka kõige konservatiivsemaid korteriomanikke oma hoone renoveerimise vajaduses.

Termoaudit annab vastuse järgmistele küsimustele

– kas viimase korruse lae või katuslae soojuspidavus vastab vähemalt 200 mm paksuse mineraalvilla soojuspidavusele? (EPN-is U=0,22W/m2K). Termografeerimine on näidanud, et kontrollitud elamutes on see üks nõrgemaid kohti soojuspidavuse seisukohalt.
– kuidas on isoleeritud esimese korruse põrand vundamendist?
– termoaudit näitab, milline on akende ja uste soojustehniline seisukord?
– kuidas on soojustehniliselt isoleeritud pinnasele toetuvad põrandad (Lasnamäel radoonioht!)?
– kas nende soojapidavus vastab vähemalt 100 mm mineraalvilla soojapidavusele?
– kuidas on korraldatud põrandaaluse ruumi ventileerimine? (Tuulutusavasid võiks talveks sulgeda, suvel aga tingimata avada).
– kas esineb hoones talvetingimustes märgatavalt üleköetud ruume, mille sisetemperatuur hoitakse normi lähedal ülemäärase akende avamisega?
– kas on hoones köetavaid ruume, kus ei jätku toasoojust ja seda lisatakse elektriradiaatoritega?

– kas talvetingimustes tõuseb õhu relatiivne niiskus siseruumides üle 45%?

Eriti peab juhtima tähelepanu sellele, et energiasäästu saavutamiseks on esmatähtis kütte- ja ventilatsioonisüsteemide korrasolek ning reguleeritavus. Küttesüsteemi reguleerimata ei ole võimalik hoone välispiirete soojustamisel üle jäävat soojust kinni püüda. Kui küttesüsteem ei ole reguleeritav, köetakse tavaliselt pärast välispiirete soojustamist hoone üle ja et see oleks talutav, tuulutatakse liigne soojus aknast välja. Kuid nii lendab välja ka raha.

Küttesüsteemi reguleerimisega saavad soojaks ka otsaseintes ja majade ülanurkades asuvad korterid. Autor soovitab veevarustuse ja küttesüsteemide renoveerimisel kasutada saksa firmaAquatherm GmbH poolt välja töötatud Fusiotherm®-System`i külma- ja soojaveetorusid. Nimetatud süsteem koosneb kõrgtehnoloogiliselt toodetud polüpropüleenist fusiolen® PP-R (80) valmistatud torudest ja liitmikest. Küttetorustike ja -magistraalide renoveerimisel kasutatakse sama firma torusid Climatherm-fasrer®. Nimetatud torusüsteemide arvutuslik kasutusiga on enam kui 50 aastat.

Renoveerimise otsuse tegemisel tuleb silmas pidada, et

  • iga hoone on omalaadne ning saavutatava säästu suurus sõltub eelkõige hoone renoveerimiseelsest olukorrast;
  • soojuse kokkuhoiuks tehtud kulutused tasuvad end ära vaid juhul, kui majas on kaasaegne automaatne soojussõlm ja soojusarvesti;
  • soojuse kokkuhoidu võimaldab ka öise temperatuuri vähendamine mõne kraadi võrra – ühe kraadi võrra madalam temperatuur annab küttekulu kokkuhoidu 5-7%;
  • lisaks mõnusamale elukeskkonnale tõuseb ka renoveeritud majas asuva korteri hind.

autor: Endel Namsing, Elamute Kommunaalhooldus OÜ peaspetsialist
Allikas: www.meiekodu.ee

Energiamärgis

  • Energiamärgis-2

    Energiamärgis-2

    View post

Energiamärgis aitab valida säästlikuma kodu

energiamargis

energiamärgis

„Alates 1. jaanuarist 2009 on inimestel, kes soovivad projekteerida uut eluaset, osta või üürida maja või korterit, õigus nõuda hoone energiamärgist. Energiamärgis näitab, kui energiasäästlik on soetatav kinnisvara. Mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass (A-st kuni H-ni), seda väiksemad on tulevikus energiaarved.

Energiamärgis on vajalik selleks, et korteri soetaja teaks, millised hakkavad tulevikus olema tema elektri- ja soojaarved. Ei osta me ju autot, ilma et uuriks, kui palju see bensiini võtab. Seega peaks energiamärgis kaasa aitama sellele, et inimesed tunneksid huvi eeskätt energiasäästliku kinnisvara soetamise vastu.“

Mis on energiamärgis?

Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib aastas energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. Arvesse võetakse energia, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele, elektriseadmete kasutamisele jms. Energiamärgis võimaldab seega võrrelda hoone energiatarvet teiste sarnaste hoonete omaga. Olemasoleva hoone märgise koosseisus loetletakse ka meetmeid, mida oleks hoones energia kokkuhoiuks ja sisekliima parendamiseks otstarbekas rakendada. Projekteeritavate hoonete puhul tõendab energiamärgis ka hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele.

Millistel hoonetel peab olema energiamärgis?

Olemasolevad hooned ja hoone osad: Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel või hoone osadel (sh korteritel), mida soovitakse müüa või üürile anda peale 1. jaanuarit 2009. Müüja või üürileandja peab tehingu toimumisel võimaldama ostjal või üürijal energiamärgisega tutvuda.
Uued hooned: Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel, mille projekteerimist alustati 2009. aastal. Sellisel juhul tuleb energiamärgis esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemisel.

Kust saada energiamärgist?

Olemasolevatele hoonetele annab energiamärgise energiaauditeid tegev või energiamärgist väljaandev ettevõtja. Ettevõtjate loeteluga saab tutvuda majandustegevuste registris aadressil http://mtr.mkm.ee/.
Uutele hoonetele väljastab energiamärgise projekteerija.

Kes peab tagama, et hoonel oleks energiamärgis?

Uute hoonete puhul, mille projekteerimist alustati 2009. aastal või hiljem, peab projekteerija tagama, et hoone vastaks energiatõhususe miinimumnõuetele ning väljastama selle kinnituseks ka energiamärgise.
Olemasolevate hoonete puhul peab energiamärgis olema kõigil sisekliima tagamisega hoonetel või nende osadel, mis on ostetud või püstitatud pärast 1. jaanuarit 2009. Energiamärgise olemasolu peab tagama hoone omanik.

Lühidalt hoonete energiamärgiste väljastamisest

Energiamärgiste väljastamise õiguslikuks aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. aprilli 2013 määrus nr 30 “Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord”. Määrus on avaldatud Riigi Teatajashttps://www.riigiteataja.ee/akt/130042013002.

Energiamärgiste väljastamisega võivad Eestis tegeleda ehitusseaduse nõuetele vastavad ettevõtjad. Energiamärgiseid olemasolevatele hoonetele võivad anda hoonete energiamärgiseid või energiaauditeid teostavad ettevõtjad. Projekteeritavatele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele annavad energiamärgiseid ehitusseaduse nõuetele vastavad projekteerimisettevõtjad.

Eelpool nimetatud ettevõtjate kontaktandmeid on võimalik leida majandustegevuse registristhttp://mtr.mkm.ee. Energiamärgiste väljastajate andmeid on võimalik majandustegevuse registrist leida otsingu abil. Valides registri avalehe vasakul küljel paiknevast menüüst ‘Otsingud’ alamenüü ‘Ettevõtja otsing’ ja valides teid huvitava ettevõtja tegevusala (‘Energiamärgise väljastamine’ või ‘Energiaauditi tegemine’), kuvataksegi kõik ettevõtjad, kes vastaval tegevusalal tegutsevad.

Energiamärgistega on kõigil huvilistel võimalik tutvuda riiklikus ehitisregistris (www.ehr.ee).

Allikas: http://www.mkm.ee/hoonete-energiamargis/

Back to top