Termoaudit koosneb kahest osast

Energiaaudit: Mis on termoauditi üks osa, annab ülevaate hoone tehnilisest seisukorrast ning energiakadudest ja toob esile renoveerimistööde prioriteedid koos energiasäästu ja tasuvusarvutusega.

termoaudit

termoaudit

Termopilt: Hoonest termopildi tegemise põhieesmärk on tuvastada soojalekkeid ja kontrollida hoone seina, akende ning kõikvõimalike liitekohtade kvaliteeti. Samuti on termokaamera abil võimalik tuvastada seina siseseid külmasildu.
Termopilt ehk infrapunapilt tehakse erikaameraga, mis töötab infrapuna- ehk soojuskiirguse lainepikkustel. Hoonete termografeerimine näitab soojuslekke kohad piiretes ja temperatuuri muutuse külmasilla kohal.

Infrapunakaameraga on võimalik avastada soojuslekkeid, mis näitavad ehituse konstruktsioonivigu või vajakajäämisi projekteerija või ehitaja töös. Pildi värvigamma järgi on võimalik hinnata, kas soojustus on paigaldatud korralikult, kas aknalengi ja seina vahele on lastud piisavalt isolatsioonivahtu või kas konstruktsioonid on õhutihedad.
Termopilt on visuaalne abivahend energiaauditi tegemisel, mis veenab ka kõige konservatiivsemaid korteriomanikke oma hoone renoveerimise vajaduses.

Termoaudit annab vastuse järgmistele küsimustele

– kas viimase korruse lae või katuslae soojuspidavus vastab vähemalt 200 mm paksuse mineraalvilla soojuspidavusele? (EPN-is U=0,22W/m2K). Termografeerimine on näidanud, et kontrollitud elamutes on see üks nõrgemaid kohti soojuspidavuse seisukohalt.
– kuidas on isoleeritud esimese korruse põrand vundamendist?
– termoaudit näitab, milline on akende ja uste soojustehniline seisukord?
– kuidas on soojustehniliselt isoleeritud pinnasele toetuvad põrandad (Lasnamäel radoonioht!)?
– kas nende soojapidavus vastab vähemalt 100 mm mineraalvilla soojapidavusele?
– kuidas on korraldatud põrandaaluse ruumi ventileerimine? (Tuulutusavasid võiks talveks sulgeda, suvel aga tingimata avada).
– kas esineb hoones talvetingimustes märgatavalt üleköetud ruume, mille sisetemperatuur hoitakse normi lähedal ülemäärase akende avamisega?
– kas on hoones köetavaid ruume, kus ei jätku toasoojust ja seda lisatakse elektriradiaatoritega?

– kas talvetingimustes tõuseb õhu relatiivne niiskus siseruumides üle 45%?

Eriti peab juhtima tähelepanu sellele, et energiasäästu saavutamiseks on esmatähtis kütte- ja ventilatsioonisüsteemide korrasolek ning reguleeritavus. Küttesüsteemi reguleerimata ei ole võimalik hoone välispiirete soojustamisel üle jäävat soojust kinni püüda. Kui küttesüsteem ei ole reguleeritav, köetakse tavaliselt pärast välispiirete soojustamist hoone üle ja et see oleks talutav, tuulutatakse liigne soojus aknast välja. Kuid nii lendab välja ka raha.

Küttesüsteemi reguleerimisega saavad soojaks ka otsaseintes ja majade ülanurkades asuvad korterid. Autor soovitab veevarustuse ja küttesüsteemide renoveerimisel kasutada saksa firmaAquatherm GmbH poolt välja töötatud Fusiotherm®-System`i külma- ja soojaveetorusid. Nimetatud süsteem koosneb kõrgtehnoloogiliselt toodetud polüpropüleenist fusiolen® PP-R (80) valmistatud torudest ja liitmikest. Küttetorustike ja -magistraalide renoveerimisel kasutatakse sama firma torusid Climatherm-fasrer®. Nimetatud torusüsteemide arvutuslik kasutusiga on enam kui 50 aastat.

Renoveerimise otsuse tegemisel tuleb silmas pidada, et

  • iga hoone on omalaadne ning saavutatava säästu suurus sõltub eelkõige hoone renoveerimiseelsest olukorrast;
  • soojuse kokkuhoiuks tehtud kulutused tasuvad end ära vaid juhul, kui majas on kaasaegne automaatne soojussõlm ja soojusarvesti;
  • soojuse kokkuhoidu võimaldab ka öise temperatuuri vähendamine mõne kraadi võrra – ühe kraadi võrra madalam temperatuur annab küttekulu kokkuhoidu 5-7%;
  • lisaks mõnusamale elukeskkonnale tõuseb ka renoveeritud majas asuva korteri hind.

autor: Endel Namsing, Elamute Kommunaalhooldus OÜ peaspetsialist
Allikas: www.meiekodu.ee